Riik paneb omavahel võitlema põllumehed, kes püüavad ellu jääda, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Marge Väikenurm.
- Äripäeva ajakirjanik Marge Väikenurm. Foto: Eiko Kink
Kose vallas tekkis vastuolu aastaid kolme põllulappi harinud teraviljakasvataja Aare Viira ja piimakarjakasvataja Urmas Põlluaasa vahel, kui viimane tegi maade enampakkumisel mitu korda kõrgemaid pakkumisi. Lahkheli tekkis, kui riik pani kolm põllumaad ootamatult oksjonile. Enne seda oli Viira neid üle kümnendi soodsalt kasutanud.
Teraviljakasvataja on haavunud, et maksumaksjalt toetusi nõudnud kriisis piimakarjakasvataja suudab oksjonitel teistele piltlikult öeldes tuule alla teha. Piimatootja tahab keskenduda viljakasvatusele, kui piimandusega tuleb lõpparve teha. Mõlemal on õigus oma koha pärast vaeva näha.
Vaenulik riik
Olukorra, kus põllumehed püüavad raskuste kiuste pinnale püsima jääda, tingib riigi suhtumine maade kasutamisse. „Riik ei ole põllumeeste sõber,“ ütles Läänemaa põllumees Einar Pärnpuu.
Väga ilmekas oli Kose vallas oksjonitel osalenud piimakarjakasvataja arvamus, et riik teeb maaharijatele liiga: „Kui nii hirmsasti tahetakse põllumehi toetada, miks paisatakse maid enampakkumistele? Ainuke eesmärk on Eesti põllumehe pealt teenida.”
Ilmselgelt ei taha aastaid maid kasutanud viljakasvataja või piimatootja vajalikest põllulappidest ilma jääda. Siin ongi riigi otsustada, kuidas käituda: kas kitsikuses põllumehe pealt oksjonitel teenida, tõsta kokkuleppel rendihinda või lasta maa põlluharijal välja osta.
Seotud lood
Kiiresti muutuvas ja ebakindlas maailmas vajavad organisatsioonide juhid ja tiimiliikmed pidevat enesetäiendamist. Tallinna Ülikool pakub lisaks
mikrokraadidele juhtimist ja organisatsiooni arengut toetavaid
tellimuskoolitusi, mida on võimalik kohandada vastavalt vajadusele. Koolitused on teaduspõhised ja praktilised. Uusi õpitud teadmisi ja oskusi on võimalik ettevõtte igapäevatöösse rakendada.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele